Vahel lihstalt ma tunnen, et peab ka siia kirjutama oma mõtteid ja seda mis on mu elus muutunud.
Elu on mul kohati j'älle keeruliseks muutunud kohati on tunne, et ma ei jaksa enma midagi teha, kuid siis tuleb jälle see laeng peale mis annab hoogu juurde ja elu läheb jällle täis stuuridel edasi.
Lõpuks olen ma leidnud endale ka kaaslase kes uudab mind taluda ja motiveerida. Kõige raskem on kyll lahus oleku aeg, kuid armastuses on kõike relvad lubatud. Hetkel olen ma oma kodus voodis pikali ja mõylen oma elu yle järjekordselt üle.
Uskumatu on mu jaoks jälle see, et ma olen jälle sel lävel kus ma leian et eestis pole minu jaoks kohta ja ma pean hakkama mõtlema ühe enam sellele kuidas sellegfa edasi minna ma olen tydinud eesti inimeste ülbusest. Samas on Eestis mul sõbrad kes mind hoiavad ma tänan teid et te mul oelmas olete.
Aga jah tegelik põhjus miks ma siin kirjutan on armastus. Ma tunnistan endale kuigi ma ie ole eriline suhte inimene aga jah inimene kes hetkel on minu kõrval on muutnud mu elu palju teistsuguseks ja värvikamax ma anudin seda.... Nagu mulle eelmisel kevadel ytles yx vanem naisterahvas, kungai ei tasu meelt heita kui sa kedagi armastad siis võitle armastuse nimel.
Armastuse nimel tasub võidelda kunagi pole liiga hilja...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar