Järjekordselt on teisiäeva õhtu ja ma olen kirjutamas oma blogisse sissekannet. vahel on tunne et ma teen siia vaid sissekandeid kui mul tuju on täiesti null ja tahakas kellegagi rääkida. Ma tunnistasn et mul on kohutavalt alju vaja teha erinevaid asju, kuid elu on mul ikkkagi mega kiire. Miks ma siis siia ka kirjutan, nu tegeleikult on põhjus väga lihtsalt täna sian aru et mitte miski ei ole püsiv võib küll aravata et kõik on suureärases korras kuid täna saabus tõehtek. Nimelt rääksin oma osalkonna juhatajaga kes nii öelda on mul the head.... Ta küll kiitis mind kuid ytles väga mõtleva paneva asjaolu nimelt martin vaata oma maili sa võid saada iga hetk mingi maili ja su igaäev võib olla meie firmas viimane mitte keegi ei tea mis meist omme saab. See oligi see lause mis mind paanikasse ja stressi ajab... ohjah...
Keeruline on seega tahax vaid loota et kõik läheb paremuse suunas mitte halvemuse suunas... nyyd lähen jalutama..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar